AS Ekspress Grupp: 2016.aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne 02.05

Kontserni 2016. aasta I kvartali tulemused kokku olid vastavuses ettevõtte juhtkonna ootustega. Kontserni konsolideeritud käive ulatus 14,4 miljoni euroni,  ületades eelmise aasta käivet 2%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga EBITDA küll vähenes 18% ehk 0,3 miljonit eurot, ulatudes 1,2 miljoni euroni, kuid saavutas ettevõtte enda prognoositud tulemuse. Kontserni puhakasumiks kujunes 0,3 miljonit eurot, mis oli 44% vähem kui eelmisel aastal kuid ületas ettevõtte prognoosi 3% võrra. Nimetatud numbritesse on arvatud ka meie ühisettevõtete (AS SL Õhtuleht, AS Ajakirjade Kirjastus ja AS Express Post) tulemused 50% ulatuses. Eelmisest aastast nõrgem EBITDA ning puhaskasum olid eelkõige tingitud meediasegmendi tihedas konkurentsisituatsioonis teadlikult kasvatatud kulubaasist ning Leedu reklaamituru aeglasest käivitumisest aasta alguses. 2015.aasta I kvartalisse jäid valimised nii Eesti kui ka Leedus, mistõttu olid ka meie ootused  reklaamikäibe osas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga väiksemad.  

 

Meedia segment kasvatas võrreldes eelmise aastaga käivet tervikuna 3%, sh tulu digitaalsetest ja online kanalitest 8%. EBITDA võrreldes eelmise aastaga kahanes, saavutades tulemuseks napid 34 tuhat eurot. Meediasegmendi nõrgem tulemus I kvartalis oli tingitud peamiselt Leedu Delfi aeglasest aasta algusest, kus kahe esimese kuuga jäädi eelmisele aastale tulemuses alla ca 260 tuhat eurot. Alates märtsist on toimunud aga äritegevuse elavnemine ning kvartali viimasel kuul ületas Leedu Delfi eelmise aasta tulemust juba ligi 60 tuhande euroga. Usume, et Leedu Delfi suudab aasta jooksul I kvartali mahajäämuse tagasi teenida. Eelmise aasta jooksul tõusnud kulubaasi tõttu jäi ka Läti Delfi I kvartali tulemus alla eelmisele aastale, kuid ületas ettevõtte enda prognoose. Vaatamata sellele, ootame mõlemalt ettevõttelt aasta baasil siiski kasvu.  Ekspress Meedia on taas näidanud tublit tulemust nii käibe kui ka kasumi kasvus, kusjuures vaatamata eelmise aasta väga tugevale baasile, kus online käive näitas 20-30% suurust kasvu, suudeti online käivet taas suurendada 7%. Samuti võib uhkust tunda printreklaam 3% ja tellimus ning üksikmüügitulude 6% kasvu osas.

 

Meedia segmendi prioriteetideks on jätkuvalt innovatsioon nii erinevate toodete kui ka tehniliste platvormide arendamise näol. Kõigis kolmes riigis on lansseeritud mitmeid uusi teemaportaale, tehtud on mitmeid multimeedia projekte, arendatud on e-kommertsi pakkuvaid teenuseid. Suurematest arendustest valmis Maalehe digileht, mille esimest pakkumist saatis väga suur edu. Uuest aastast pakuvad meie reklaamimüügiosakonnad lisaks online reklaamile meie enda keskkondades võimalust osta reklaami ka teistesse kohalikesse või rahvusvahelistesse kanalitesse. Levira ja Starmani klientidel on Eestis võimalik Delfi TV ülekandeid ja saateid vaadata nüüd ka teleri ekraanilt. Leedus on parendatud kuulutusteportaali Alio funktsionaalsust ja kasutajasõbralikkust, mille tulemusena on kasvanud oluliselt selle kasutajate arv ning koht edetabelis.  

 

Lisaks tehnilisele arengule hoiame tugevalt fookuses ka sisutootmist. Seda läbi pikemate ja analüütilisemate artiklite kui ka läbi eksklusiivse sisu olgu kirjas või pildis. Palju kiitust ja äramainimist Vabariigi Presidendi aastapäeva kõnes teenis projekt “98 rahvust”, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale. Hea hoo on saanud sisse Delfi päevakajaline uuriva ajakirjanduse saade “Sensor” ning audiosaated Ekspressil ja Delfil. Samuti üllatasime oma lugejaid ja vaatajaid Eesti uue supertähe Kelly Sildaru ekstreemspordi võistlustelt Aspenis ja Oslos. Meie toimetuste kõrget taset näitavad ka mitmed auhinnad. Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar teenis oma lugudega lastele mürgist kloordioksiidi jootvatest vanematest aasta kõrgeima Bonnieri preemia. Delfi Läti projekt „#10 mälestust” pärjati Läti Ajakirjanike Assotsiatsiooni poolt aasta parima multimeedia tiitliga. Eesti Ekspress sai endale pärast eelmise peatoimetaja siirdmumist välismaale uue peatoimetaja, kelleks on pikaajalise meediakogemusega politoloog Erik Moora.

 

Tugev sisu on aidanud Delfil tõusta Lätis kõige suurema kasutajate arvuga internetileheküljeks. Samuti suurenes vahe otsese uudisteportaalist konkurendiga TVNet.

 

Ekspress Meedia levitulusid on aidanud kasvatada eelkõige printtoodete tellimused. Maaleht üllatab ka peale raamatusarja lõppemist oma kõrgete tellimus- ja üksikmüüginumbritega. Märtsis alustasime uue raamatusarjaga “Aegumatud armastuslood”, mis seekord ilmub koos Eesti Päevalehe laupäevalehega LP. Digitellimuste arvus on meid tabanud tänu hinnatõusule väike tagasilöök, kuid Maalehe digilehe edukas turuletoomine lisab kindlust, et oleme õigel teel. 

 

Ajakirjade trükireklaamiturg pakub sarnaselt ajalehtedele uusi väljakutseid eelkõige vajadusega nutikamate lahenduste järele. Kõigele vaatamata kasvatas Ajakirjade Kirjastus reklaamikäivet 4%. Kaanehinna tõus kompenseerib tiraažide languse ning võimaldab siiski ka levitulude kasvu. Aprilli alguses sõlmis Ajakirjade Kirjastus OÜ-ga Presshouse lepingu, millega omandatakse Eesti suurima naistele suunatud nädalakirja Naisteleht, samuti ajakirjade Nipiraamat ja Müstiline Ajalugu väljaandmisega seotud õigused ja kohustused. Tehingu tulemusena loodame saavutada olulist sünergiat ja kasvatada ettevõtte kasumit. Ajakirjade Kirjastuse tulemus oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes küll nõrgem, kuid vastas ootustele.

 

SL Õhtuleht kasvatas samuti oma tulusid ja seda eelkõige tänu veebireklaami ja levitulude kasvule. Lansseeriti uued teemaportaalid Elustiil ja Eriline, alustati trennikooli ja rahakooli videosarjadega, kahele spordipodcastile lisandus reisipodcast, täienes reklaamivõrgustiku koostööpartnerite ring, uuendati Õhtulehe mobiilset versiooni, mille tulemusena suurenes oluliselt kasutaja viibitud aeg mobiililehel. I kvartalis püstitati rekordid nii kuiste kui ka nädala veebikasutajate arvus. Uuendused toodetes ja meeskonnas on lisanud kulusid, mistõttu I kvartali EBITDA vaatamata tulude kasvule langes.

 

Trükitööstussegment on suutnud eelmise aasta käibe ning kasumi languse peatada ning teenis jooksval aastal eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldava käibe ning kasumi. Segment kannatab jätkuvalt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide negatiivse mõju all, mis on alandanud trükiteenuse hindu Skandinaavias, samas avavad mitme Skandinaavia konkurendi makseraskused ja selle läbi tootmisvõimsuse vähenemine  paremad väljavaated taastumiseks teistele.  Printalli tootmismaht küll kasvab, kuid hinnasurve on endiselt tugev. Eelmise aasta käivet suudetakse edukalt säilitada, kuid mitte veel kasvatada. Teiselt poolt on Printall võitnud mitmeid pikaajalisi lepinguid, kus trükiteenust pakutakse kliendi paberil ning mis avaldab positiivset mõju trükkimise teenuse käibe kasvule ja kasumile, kuid vähem käibele tervikuna.

 

Kontserni finantspositsioon on tugev, koguvõla ja EBITDA suhe on alla 2,5 ning laenumaksete ja intresside kattekordaja ligi 2,0. Tugev finantspositsioon annab meile jätkuvalt võimaluse  uute meediaga haakuvate ettevõtlusvaldkondade analüüsimiseks, eesmärgiga leida uusi tegevusalasid ja ettevõtteid kontserni portfelli.

 

Nii järgmise kvartali kui ka terve aasta osas oleme tagasihoidlikul positsioonil. Loodame endiselt online meedia ja ka trükimeedia stabiilset kasvu ning trükiteenuste segmendi kiiremat taastumist. Usume, et II kvartal tuleb edukam kui aasta algus ning meie põhitegevuse käive kasvab ligikaudu 10% ning EBITDA 1-2%.

Meie missiooniks on jätkuvalt pakkuda uusi ja huvitavaid elamusi nii paberil kui digitaalses meedias, sealjuures järele andmata uudiste kvaliteedis, teemade valikus ning ajakirjanduslikus objektiivsuses.

Kontserni eesmärgiks on olla moderne meediaettevõte tugeva kohalolekuga kõikidel meie turgudel ja liidripositsioonil online-meedias.

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted rida-realt 50% konsolideerituna

Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) kohaselt tuleb 50% ühisettevõtted kajastada konsolideeritud raamatupidamise aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Oma igakuistes kokkuvõtetes jälgib juhtkond kontserni tulemust jätkates ühisettevõtete proportsionaalset konsolideerimist ning samuti on sätestatud sündikaatlaenulepingus teatud suhtarvude jälgimine võttes arvesse proportsionaalset konsolideerimist. Selguse huvides on tegevusaruandes välja toodud kaks komplekti näitajaid: üks, kus ühisettevõtted on konsolideeritud rida-realt ning teine, kus ühisettevõtted on kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning nende tulemus kajastub ühe reana finantstuludes.

 

 

Kasumlikkuse näitajad - ühisettevõtted 50%
konsolideeritud (tuhandetes EUR)
I kv 2016I kv 2015Muutus %I kv 2014I kv
2013
I kv
2012
Perioodi kohta      
Müügitulu14 40214 1802%14 76613 80914 219
EBITDA1 2421 517-18%1 4541 5031 615
EBITDA marginaal (%)8,6%10,7% 9,8%10,9%11,4%
Ärikasum477762-37%691840756
Ärirentaablus (%)3,3%5,4% 4,7%6,1%5,3%
Intressikulud(135)(174)23%(176)(197)(488)
Perioodi puhaskasum /(-kahjum)312556-44%503638179
Puhasrentaablus (%)2,2%3,9% 3,4%4,6%1,3%
Varade tootlus (%)0,4%0,7% 0,6%0,8%0,2%
Omakapitali tootlus (%)0,6%1,2% 1,1%1,5%0,5%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS)0,010,02 0,020,020,01

 

 

 

Bilanss – ühisettevõtted 50% konsolideeritud (tuhandetes EUR)31.03.201631.12.2015Muutus %
Perioodi lõpu seisuga   
Käibevara15 50215 5530%
Põhivara61 04561 588-1%
Varad kokku76 54777 141-1%
       sh. raha ja pangakontod4 7144 6661%
       sh. firmaväärtus38 23238 2320%
Lühiajalised kohustused12 17612 539-3%
Pikaajalised kohustused15 38015 928-3%
Kohustused kokku27 55628 467-3%
       sh. võlakohustused18 16018 787-3%
 Omakapital48 99148 6741%
     

 

 

 

  Finantssuhtarvud (%) – ühisettevõtted 50% konsolideeritud31.03.201631.12.2015
Omakapitali osakaal (%)64%63%
Võla ja omakapitali suhe (%)37%39%
Võla ja kapitali suhe (%)22%22%
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio)2,392,39
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio)1,911,79
Likviidsuskordaja1,271,24

 FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil

Kasumlikkuse näitajad – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil (tuhandetes EUR)I kv 2016I kv
2015
Muutus %I kv 
2014
I kv
2013
I kv
2012
Perioodi kohta      
Müügitulu (ainult tütarettevõtted)12 25512 0931%12 73411 81212 177
EBITDA (ainult tütarettevõtted)1 0251 238-17%1 3301 4171 548
EBITDA marginaal (%)8,4%10,2% 10,4%12,0%12,7%
Ärikasum (ainult tütarettevõtted)324543-40%593777720
Ärirentaablus (%)2,6%4,5% 4,7%6,6%5,9%
Intressikulu (ainult tütarettevõtted)(120)(155)22%(176)(197)(489)
Ühisettevõtete kasum kapitaliosaluse meetodil132194-32%986340
Perioodi puhaskasum312556-44%503638179
Puhasrentaablus (%)2,5%4,6% 3,9%5,4%1,5%
Varade tootlus (%)0,4%0,7% 0,7%0,8%0,2%
Omakapitali tootlus (%)0,6%1,2% 1,2%1,5%0,5%
Puhaskasum aktsia kohta (EPS)0,010,02 0,020,020,01

 

 

 

Bilanss – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil
(tuhandetes EUR)
31.03.201631.12.2015Muutus %
Perioodi lõpu seisuga   
Käibevara12 59112 3862%
Põhivara60 42060 794-1%
Varad kokku73 01173 1800%
       sh. raha ja pangakontod3 0752 9275%
       sh. firmaväärtus36 95336 9530%
Lühiajalised kohustused9 0939 0331%
Pikaajalised kohustused14 92715 473-4%
Kohustused kokku24 02024 506-2%
       sh. võlakohustused17 13517 687-3%
Omakapital48 99148 6741%

 

 

 

  Finantssuhtarvud (%) – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil31.03.201631.12.2015
Omakapitali osakaal (%)67%67%
Võla ja omakapitali suhe (%)35%36%
Võla ja kapitali suhe (%)22%23%
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt / EBITDA ratio)2,652,65
Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio)1,811,67
Likviidsuskordaja1,381,37

 

Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mis on põhjustatud üldiste majandustingimuste ja tarbijate käitumise muutumisest. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine nii kodu- kui ka eksportturgudel. Seda nii jaesektorile suunatud reklaamikulude üldine vähendamine kui ka teiste reklaamikanalite eelistamine nagu näiteks interneti eelistamine pabermeediale. Samuti mõjutab tulusid jaetarbijate endi tarbimisharjumuste muutumine, näiteks jooksvate uudiste jälgimine uudisportaalidest versus paberlehtede lugemine, noorema põlvkonna eelistus kasutada mobiilseid vahendeid ning muid suhtluskanaleid jne.

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi ja samuti trükiteenuste segmendi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Mõlema tululiigi tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, kuna tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige madalamad, samuti nagu jõulu- ja uusaastapidustuste järgselt aasta esimestel kuudel. Raamatumüük on kõige aktiivsem aasta viimases kvartalis. Ajalehtede ja ajakirjade tellimine ja jaemüügitulu ei kõigu nii palju kui reklaamitulu. Suveperiood on tavaliselt siiski vaiksem ja kooli algusega septembris suurenevad ka tellimused ja jaemüük, mis tavaliselt kestab kuni järgmise suvepuhkuste perioodini.

 

Finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid
EBITDAKasum enne intresse, makse, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulumit. EBITDA ei hõlma vara väärtuse langust, mida kajastatakse perioodi jooksul või restruktureerimise tulemust.
 
 
EBITDA marginaal (%) EBITDA/müügitulu x 100
Ärirentaablus (%) Ärikasum/müügitulu x100
Puhasrentaablus (%) Puhaskasum/müügitulu x100
Puhaskasum aktsia kohta Puhaskasum/keskmine aktsiate arv
Omakapitali osakaal (%)Omakapital/ (kohustused + omakapital) x100
Võla ja omakapitali suhe (%)Intressikandvad võlakohustused /omakapital x 100
Võla ja kapitali suhe (%)Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg) /(netovõlg+omakapital) x 100
Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio)Intressikandvad võlakohustused/EBITDA
Laenumaksete ja intresside kattekordajaEBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed
LikviidsuskordajaKäibevara/lühiajalised kohustused
Varade tootlus (%)Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100
Omakapitali tootlus (%)Puhaskasum/keskmine omakapital x 100

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Kontserni tegevus on jagatud kaheks suuremaks segemendiks - meedia segmendiks ja trükiteenuste segmendiks. Eelmisel aastal eristati ka meelelahutuse segmenti.

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib bruto reklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Segmentide peamised finantsnäitajad I kv 2012-2016

 

(tuhandetes EUR)MüügituluMüügitulu
 I kv
 2016
I kv
2015
Muutus %I kv
 2014
I kv
 2013
I kv
 2012
meedia segment (kapitaliosaluse meetodil)6 7716 5813%6 4145 9235 633
       sh. tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest3 5583 3506%2 7872 4702 232
trükiteenuste segment6 3416 3180%7 0626 6177 376
meelelahutuse segment-61----
kesksed tegevused53947114%421355139
segmentidevahelised elimineerimised(1 395)(1 338)-4%(1 163)(1 084)(971)
KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil12 25512 0931%12 73411 81212 177
meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna9 1978 9633%8 6378 1067 869
       sh. tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest3 8393 5668%2 9872 5992 370
trükiteenuste segment6 3416 3180%7 0626 6177 376
meelelahutuse segment-61----
kesksed tegevused53947114%421355139
segmentidevahelised elimineerimised(1 675)(1 633) (1 354)(1 269)(1 165)
KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna14 40214 1802%14 76613 80914 219

 

 

 

(tuhandetes EUR)EBITDAEBITDA
 I kv
 2016
I kv
2015
Muutus %I kv
 2014
I kv
 2013
I kv
 2012
meedia segment kapitaliosaluse meetodil34279-88%338207192
meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna251558-55%466294259
trükiteenuste segment1 1821 1612%1 4591 4141 529
meelelahutuse segment(2)24-106%---
kesksed tegevused(189)(226)16%(467)(206)(174)
segmentidevahelised elimineerimised(0)(0)100%010
KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil1 0251 238-17%1 3301 4171 548
KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna1 2421 517-18%1 4541 5031 615

 

 

 

EBITDA marginaalI kv
 2016
I kv
 2015
I kv
 2014
I kv
 2013
I kv
 2012
meedia segment kapitaliosaluse meetodil1%4%5%3%3%
meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna3%6%5%4%3%
trükiteenuste segment19%18%21%21%21%
KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil8%10%10%12%13%
KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna9%11%10%11%11%

MEEDIA SEGMENT

Meedia segment hõlmab 100% tütarettevõtetes Delfi tegevust Eestis, Lätis ja Leedus, ajalehtede Maaleht, Eesti Ekspress ja Eesti Päevalehe kirjastamist, raamatute kirjastamist Eestis, ajakirjade kirjastamist Leedus, pakkumiste portaali Zave tegevust ja valdusfirmat Delfi Holding. Siia segmenti kuuluvad ka 50% ühisettevõtted AS SL Õhtuleht (Õhtulehe ja Linnalehe kirjastaja), ajakirjade kirjastaja AS Ajakirjade Kirjastus ja perioodika kojukandega tegelev AS Express Post.

Ettevõtete EBITDA esitatakse enne Delfi kaubamärgi rojaltitasusid, mida maksti valdusfirmale Delfi Holding kuni aprillini 2015. Mais 2015 toimus Delfi grupi reorganiseerimine kajastamaks paremini aastate jooksul muutunud juhtimisstruktuuri ning mille tulemusena kuuluvad Delfi kohalikud ettevõtted nüüd otse AS-le Ekspress Grupp.

2015. aasta juulis ühinesid Eestis AS Delfi ja ajalehtede kirjastaja AS Eesti Ajalehed. Tegevust jätkatakse AS Ekspress Meedia nime all. 2014. aastal ühendati Delfi UAB-ga Leedu ajakirjade kirjastaja Ekspress Leidyba UAB.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

 

OmanikPortaalOmanikPortaal
Ekspress Meediawww.delfi.eeEkspress Meediawww.ekspress.ee
 rus.delfi.ee www.maaleht.ee
Delfi Lätiwww.delfi.lv www.epl.ee
 rus.delfi.lv  
Delfi Leeduwww.delfi.ltAS SL Õhtulehtwww.ohtuleht.ee
 ru.delfi.lt www.vecherka.ee
 

 

 

 

(tuhandetes EUR)Müügitulu
 I kv 2016I kv 2015Muutus  %
Ekspress Meedia AS (Delfi Eesti + Eesti Ajalehed)4 2124 1102%
        sh. Delfi Eesti online käive1 4361 3457%
Delfi Läti7346769%
Delfi Leedu (sh. Ekspress Leidyba)1 7201 739-1%
        sh. Delfi Leedu online käive1 2421 2083%
OÜ Hea Lugu104117-11%
OÜ Zave Media10-
segmendisisesed elimineerimised0(61)100%
KOKKU tütarettevõtted6 7716 5813%
AS SL Õhtuleht*1 0271 0141%
AS Ajakirjade Kirjastus*1 0411 0182%
AS Express Post*6416380%
segmendisisesed elimineerimised(284)(289)2%
KOKKU ühisettevõtted2 4262 3812%
KOKKU segment proportsionaalselt konsolideerituna9 1978 9633%

 

 

 

(tuhandetes EUR)EBITDA
 I kv 2016I kv 2015Muutus %
Ekspress Meedia AS (Delfi Eesti + Eesti Ajalehed)19911672%
Delfi Läti(4)43-109%
Delfi Leedu (sh. Ekspress Leidyba)(103)116-189%
OÜ Hea Lugu(8)5-260%
OÜ Zave Media(50)0-
muud ettevõtted (Delfi Holding)0(1)100%
segmendisisesed elimineerimised(0)(0)-
KOKKU tütarettevõtted34279-88%
AS SL Õhtuleht*97118-18%
AS Ajakirjade Kirjastus*4773-36%
AS Express Post*7388-17%
segmendisisesed elimineerimised0(0)222%
KOKKU ühisettevõtted217279-22%
KOKKU segment proportsionaalselt konsolideerituna251558-55%

 

*Ühisettevõtete proportsionaalne osa

DELFI ja seotud tooted

Turuliidrina jätkab Delfi investeerimist uude tehnoloogiasse ja IT lahendustesse eesmärgiga parandada oma lugejate ja reklaamijate kasutajakogemust. Möödunud aastal toodi turule uued Delfi mobiilsed rakendused nii iOS kui ka Android seadmetele, mis võimaldavad kasutada loovamaid lahendusi mobiilses keskkonnas. Kõigis kolmes riigis arendatakse edasi sihtrühmapõhist reklaamimüügi lahendust (programmatic advertising sales). Käesolevast aastast pakuvad meie reklaamimüügiosakonnad lisaks online reklaamile meie enda keskkondades võimalust osta reklaami ka teistesse kohalikesse või rahvusvahelistesse kanalitesse. Jätkuvalt täiendatakse ja arendatakse Delfi TV platvorme. Levira ja Starmani klientidel on Eestis võimalik Delfi TV ülekandeid ja saateid vaadata nüüd ka teleri ekraanilt. Suurematest arendustest valmis Eestis Maalehe digileht, mis sai esimesel nädalal üle 6000 allalaadimise.

Jätkuvalt laiendatakse vertikaalsete toodete sortimenti. I kvartalis käivitus Delfi Eestis filmikunstile pühendatud www.filmiveeb.ee. Delfi Läti käivitas esoteerikaportaali www.orakuls.lv. Leedus käivitus lapseootel emadele suunatud portaal www.busiumama.lt ning koostöös Leedu korvpalli föderatsiooniga lansseeriti tervislikke eluviise toetav Delfi alamsait Delfi FIT.

Delfi Leedu jätkab kuulutusteportaali www.alio.lt edasiarendusi, mis on tõstnud selle kõikide Leedu portaalide seas 12.kohale.

Kõigis kolmes Balti riigis on seatud eesmärgiks kirjutada pikemaid analüütilisi artikleid, et tõsta Delfi positsiooni kõikides sellistes kvalitatiivsetes kategooriates, nagu usaldatavus, kasutatavus, originaalsus, jne. Eestis tehakse seda koostöös meie päeva- ja nädalalehtede Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress ja Maaleht toimetustega.

Jätkuvalt pööratakse tähelepanu sotsiaalselt vastutustundlikule käitumisele, toetades erinevaid heategevusprojekte, kultuuri, sporti, ühiskondlikke ja ärisündmusi. Lätis oldi I kvartalis mitmete kontsertide ja konverentside toetajaks, astudes ülesse ka esinejana.  Delfi Leedu organiseeris rohkem kui 250 osavõtjaga üle Baltikumi tenniseturniiri.

 

Eesti internetiväljaannete lugejate arv 2015-2016

2016. aasta I kvartalis liitis Postimees Eesti Meediale kuuluvad kuulutusteportaalid kv.ee ja osta.ee postimees.ee domeeni alla ja seeläbi kasvas postimees.ee kasutajate arv 17%. Valdavalt toimub kasutajate arvu kasv siiski mobiilikasutajate hulgas ja seetõttu on suuremad internetiportaalid viimastel aegadel just sellesse segmenti investeerinud, sealhulgas nii turundusse kui ka tootearendusse.

 

2016. aasta jooksul muutub nii Eesti, Lätis kui ka Leedus interneti kasutajate uuringu metoodika, mille tulemusena hakatakse lisaks ülaltoodud arvutikasutajate (PC) numbrile avaldama ka mobiiliseadmete ja tahvelarvutite kasutusstatistikat.

 

Delfi Läti

 

Läti internetiväljaannete lugejate arv 2015-2016

2016. aasta alguses muutis uuringufirma Gemius internetiuuringute metoodikat ja sellest tulenevalt on ka veebruaris langus internetikasutajate arvus. Antud number väljendab ainult arvutikasutajate (PC) internetikasutust.  Inbox.lv on endiselt suurima kasutajate arvuga internetiportaal arvutikasutajate hulgas. Delfi.lv on kasvatanud oma edumaad tvnet.lv ees. Kohalik sotsiaalvõrgustik draugiem.lv on aga järjekindlalt kaotamas oma kasutajaid Facebookile. Sarnaselt teistele Balti riikidele on ka Lätis põhiline konkurents mobiilikasutajate arvu suurendamise nimel.

 

Delfi Leedu

Leedu internetiväljaannete lugejate arv 2015-2016

Delfi.lt on Leedus jätkuvalt suurim internetiportaal. 2016. aasta I kvartalis ei ole toimunud Leedus märkimist väärivaid muutusi interneti kasutajate eelistuste osas. Sarnaselt teistele riikidele keskendub arendus- ja turundustegevus Leedus mobiilikasutajate arvu suurendamisele. Selles segmendis on Delfi kasvatanud oma kasutajate arvu märkimisväärselt.

 

Trükimeedia Eestis

Eesti ajalehtede tiraaž 2015-2016

 

Eesti ajalehtede tiraažid on pikemas perspektiivis mõõdukalt langevad. 2015. aasta on selles osas olnud meeldiv erand, kuna ajalahetede tiraažid on stabiliseerunud. Mõnede väljaannete tiraažid on üle mitme aasta ka väikeses kasvus. 2016. aastal näeme ilmselt samasuguseid trende – aasta esimene kvartal on olnud julgustav ja võimaldab oodata stabiilset aastat ajalehtede segmendis.

 

Ülalpool ära toodud paberajalehtede tiraažidele lisanduvad veel digitaalsete väljaannete tellijad. 2016. aasta I kvartali lõpu seisuga oli  Eesti Päevalehel ca 12 tuhat tellijat, Eesti Ekspressil ca 10 tuhat tellijat ja Maalehel ca 7 tuhat tellijat.

 

Eesti ajalehtede lugejaskond  2015-2016

Sarnaselt ajalehtede tiraažidega on väljannete lugejate arv 2016. aasta alguses suhteliselt stabiilne. 2015. aasta I kvartaliga võrreldes on lugejate arv kasvanud Maalehel, Eesti Ekspressil ja Eesti Päevalehel. Kuna digilehtede loetavus ei ole selle uuringuga kaetud, siis täielikke lugejanumbreid need andmed ei kajasta. Ekspress Grupi väljannete digitaalsete tellimuste arv kokku ulatub ca 30 tuhandeni. Digilehtede lugejate arvu kasvatamine on jätkuvalt kontserni väljaannete põhiline ülesanne.

TRÜKITEENUSTE SEGMENT

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurimaid trükikodasid Eestis. Meie trükikojas on võimalik trükkida kõrgekvaliteedilisi ajakirju, ajalehti, reklaammaterjale, toote- ja teenustekatalooge, aastaraamatuid, pehmekaanelisi raamatuid ja muid trükiseid. 2015.aastal paigaldatud uus trükipoognamasin on võimaldanud laiendada trükitavate toodete sortimenti veelgi. 

 

 

(tuhandetes EUR)Müügitulu
 I kv
2016
I kv
2015
Muutus
%
AS Printall6 3416 3180%

 

 

 

(tuhandetes EUR)EBITDA
 I kv
2016
I kv
2015
Muutus %
AS Printall1 1821 1612%

 

 

Trükitööstussegment kannatab jätkuvalt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide negatiivse mõju all. Printalli tootmismaht küll kasvab, kuid hinnasurve on endiselt tugev tänu Skandinaavias kasvanud konkurentsile kui ka pidevalt kallinevale paberihinnale. Vaatamata sellele suudeti I kvartalis trükkimise teenuse käivet kasvatada 3%.

 

Trükiteenused ja keskkond

Lisaks majanduslikult väga efektiivsele ettevõttele keskendutakse Printallis ka keskkonnateadlikule tootmisele. Printallile on omistatud ISO 9001 juhtimissertifikaat ja ISO 14001 keskkonnasertifikaat.

Eesti Vabariigi keskkonnaminister ja jäätmekäitleja AS Ragn-Sells on omistanud Printallile Suure Aasta Taaskasutaja auhinna, kuna ettevõte suunab taaskasutusse 95% tekkivatest jäätmetest.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on omistanud Printallile keskkonnamärgistuse “The Nordic Ecolabel”, millega pärjatakse Põhjamaade säästlikult tootvaid ettevõtteid. Samuti on Printallil FSC ja PEFC Chain of Custody (COC) sertifikaadid, millega anname omapoolse panuse rohelise mõtteviisi elavdamisele trükitööstuses. Nimetatud sertifikaadid on toote tarneahela jälgimis- ja nõuete vastavuse täitmise sertifikaadid, mis väljastatakse ettevõtetele, kes täidavad FSC (Forest Stewardship Council) ja PEFC (Programme for the Endorsement of Forest Certification) kehtestatud nõudeid. Ettevõte, kellele omistatakse sellised sertifikaadid, toetab oma tegevusega keskkonnasõbralikku, sotsiaalselt õiglast ja majanduslikult elujõulist maailma metsade majandamist.

Printall hoolib keskkonnast ja kasutab rohelist energiat. POWERED BY GREEN sertifikaat kinnitab, et ettevõte ostab elektrienergiat, mille tootmisel on kasutatud vähemalt 70% taastuvaid energiaallikaid.

 

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)31.03.201631.12.2015
VARAD  
Käibevara  
Raha ja raha ekvivalendid3 0612 927
Tähtajalised hoiused140
Nõuded ja ettemaksed6 7096 741
Tulumaksu ettemaks350
Varud2 7722 718
Käibevara kokku12 59112 386
Põhivara  
Nõuded ja ettemaksed1 1531 149
Edasilükkunud tulumaksuvara4242
Investeeringud ühisettevõtetesse1 1391 007
Investeeringud sidusettevõtetesse205215
Materiaalne põhivara13 42713 791
Immateriaalne põhivara44 45444 590
Põhivara kokku60 42060 794
VARAD KOKKU73 01173 180
KOHUSTUSED  
Lühiajalised kohustused  
Laenukohustused2 2342 240
Võlad ja ettemaksed6 7376 679
Tulumaksukohustus122114
Lühiajalised kohustused kokku9 0939 033
Pikaajalised kohustused  
Pikaajalised laenukohustused14 90115 447
Edasilükkunud tulumaksukohustus2626
Pikaajalised kohustused kokku14 92715 473
KOHUSTUSED KOKKU24 02024 506
OMAKAPITAL  
Aktsiakapital17 87817 878
Ülekurss14 27714 277
Omaaktsiad(205)(176)
Reservid1 8211 787
Jaotamata kasum15 22014 908
OMAKAPITAL KOKKU48 99148 674
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU73 01173 180

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)I kv 2016I kv 2015
Müügitulu12 25512 093
Müüdud toodangu kulu(10 199)(9 795)
Brutokasum2 0562 298
Muud äritulud113107
Turunduskulud(517)(553)
Üldhalduskulud(1 309)(1 288)
Muud ärikulud(19)(21)
Ärikasum324543
Intressitulud1011
Intressikulud(120)(155)
Muud finantskulud(16)(16)
Kokku finantstulud/kulud (126) (160)
Kasum ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt132194
Kasum/(-kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt (18) (15)
Kasum enne tulumaksustamist312562
Tulumaksukulu0(6)
Aruandeperioodi  kasum312556
Aruandeperioodi  puhaskasumi jaotus:  
Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist /(kahjumist)312556
Muu koondkasum/(kahjum), mis võib hiljem reklassifitseeruda kasumiaruandesse  
Realiseerimata kursivahed00
Muu koondkasum/ (kahjum) kokku00
Aruandeperioodi koondkasum/(kahjum)312556
Emaettevõtte aktsionäride osa koondkasumist /(kahjumist)312556
Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta0,010,02

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)I kv 2016I kv 2015
Rahavood äritegevusest  
Aruandeperioodi ärikasum324543
Korrigeerimised:  
Põhivara kulum ja väärtuse langus700695
(Kasum)/-kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest(5)0
Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus3430
Äritegevuse rahavood:  
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus20(820)
Varude muutus(55)22
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus45661
Rahavoog põhitegevusest1 0621 131
Makstud ettevõtte tulumaks(28)(39)
Makstud intressid(120)(155)
Rahavood äritegevusest kokku914937
Rahavood investeerimistegevusest  
Tagatishoiuse (seadmine)/vabastamine01 600
Saadud intressid1011
Põhivara soetamine(205)(220)
Põhivara müük91
Antud laenud00
Antud laenude tagasimaksed01
Rahavood investeerimistegevusest kokku(186)1 393
Rahavood finantseerimistegevusest  
Tasutud kapitalirendi maksed(21)(20)
Arvelduskrediidi kasutuse muutus0(1 117)
Saadud laen110
Saadud laenude tagasimaksed(542)(2 533)
Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel(29)(31)
Rahavood finantseerimistegevusest kokku(581)(3 702)
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS148(1 372)
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses2 9273 656
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus3 0752 284

 

         Lisainformatsioon:
         Gunnar Kobin
         Juhatuse esimees
         GSM: +372 5188111
         e-mail: gunnar@egrupp.ee

Uudised

Loe meie viimaseid uudiseid ja blogipostitusi. 

Kontakt