AS Ekspress Grupp: 2017.aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne 28.04

2017. aasta algas suurte organisatsiooniliste muudatustega, kus mitmete Eesti tütarettevõtete juhid kontserni sees roteerusid ja alustasid oma aastat uuel positsioonil. I kvartal oli kindlasti paikaloksumise aeg, kuid vaatamata paljudele muutustele nii ettevõtte sees kui ka väljaspool, võib kvartaliga igati rahule jääda.

Konsolideeritud käive kasvas esimeses kvartalis 2% ulatudes 14,7 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas seevastu 31% ulatudes 410 tuhande euroni. EBITDA jäi kulude kasvu tõttu täpselt samale tasemele ehk ulatus 1,2 miljoni euroni. Võttes arvesse keerulist olukorda meediaturul, on meeldiv tõdeda, et kuigi käibe osas jäime eelarvest maha 3%, siis tänu efektiivsele tööle, suutsime EBITDA-d võrreldes eelarvega 25% kasvatada. 

Käibe osas oli kasv eriti märkimiväärne just meediasegmendi online poolel, kus käive võrreldes eelmise aastaga kasvas 18%, ulatus 4,2 miljoni euroni ning moodustab nüüd juba 30% kontserni kogutuludest. Eriti paistsid silma Läti ja Leedu Delfid, kes kasvatasid online käivet vastavalt 16% ja 31%. Rõõmu teeb ka printmeedia tulude jätkuv veidi ülespoole suund. Usume, et vaatamata sotsiaalmeedia üha kasvavale rollile ja võib olla just tingituna sellest, muutub vajadus ja huvi usaldusväärsete uudislugude ja analüüsi järele taas suuremaks ning objektiivse ajakirjanduse väärtus ajas siiski kasvab, olgu selle tarbimise kanaliks paber- või digileht.

Trükiteenuste segmendis jätkub juba mitmendat aastat madalseis, millega kaasnenud tugev hinnakonkurents eelkõige Läti ja Leedu trükikodade poolt on vähendanud tulusid ja ka kasumlikkust. Printalli käive kahanes eelmise aasta sama perioodiga 9%, ulatudes 5,8 miljoni euroni. EBITDA vähenes 24% ja ulatus 0,9 miljoni euroni. 

Nimetatud numbritesse on arvatud ka meie ühisettevõtete (AS SL Õhtuleht, AS Ajakirjade Kirjastus, AS Express Post ja OÜ Linna Ekraanid) tulemused 50% ulatuses.

Meedia segmendi käive kasvas I kvartalis 9%, ulatudes 10 miljoni euroni. EBITDA kasvas kahekordseks, ulatudes 0,5 miljoni euroni võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ka eelarvega võrreldes ületati nii käivet kui ka märkimisväärselt EBITDA-d. See annab tugeva positsiooni võitluses konkurentidega nii reklaamitulu kui ka töötajate pärast. Meedia segmendi prioriteetideks on jätkuvalt innovatsioon nii erinevate toodete kui ka tehniliste platvormide arendamise näol. Käibe kasv tulebki eelkõige just uute toodete ja tehniliste võimaluste toel. Tavapärane bännerreklaam on tooteportfellis kahanemas. Kasvutrendi näitab endiselt mobiilireklaam, videoreklaam ja kindlasti mahukad sisuturunduse projektid. 

Taas üllatas Delfi Läti oma väga heade majandustulemustega, mis jätkuvad juba kolmandat kvartalit järjest. I kvartalis suurenes Delfi Läti käive 16%, ulatudes 0,9 miljoni euroni. EBITDA kasvas negatiivsest tulemusest positiivseks ning ulatus pea 100 tuhande euroni. Seda vaatamata olukorrale, kus reklaamiturg Lätis praktiliselt ei kasvanud ning sügisel alanud müügimeeskonna mehitamine lõppes alles märtsis. Veebruaris uuringufirma Gemiuse poolt muudetud metoodika ja kohaliku meiliteenuse pakkuja Inbox.lv tugev reklaam surus Delfi internetikasutajate arvu poolest küll taas teisele kohale, kuid uudisportaalina ollakse jätkuvalt turuliider, suurendades vahet konkurendiga 8,5%-ni. Delfi Läti oli ainus online meedia kanal, kes pälvis kaks Läti Ajakirjanduse Assotsiatsiooni Excellence Award 2016 preemiat. Teist aastat järjest sai parima multimeedia auhinna meie ettevõte, seekord  projektiga "30 aastat Tšernobõli tragöödiast".

Ekspress Meedia käive kasvas I kvartalis 7% ja ulatus 4,5 miljoni euroni. EBITDA kasvas 11% ning ulatus üle 200 tuhande euro. Samas suurusjärgus kasvasid Delfi online ja digitaalsed tulud ehk 7% ulatudes 1,5 miljoni euroni. Väga positiivne on ka printreklaami 8%-ne kasv ning Maalehe lisast välja kasvanud kvartaliajakirja Targu Talita edukas esmaväljaanne. Tagasihoidlikult, kuid stabiilselt kasvab digitellijate hulk. Maaleht on alustanud uue raamatusarjaga, tähistamaks oma 30. juubelit. Oluliseks sündmuseks on ka Eesti Ajalehtede Liidu poolt ajakirjandusauhindade konkursil meie seitsme ajakirjaniku töö valimine oma kategooria parimaks.

Delfi Leedu käive kasvas meie meediaettevõtetest kõige märkimisväärsemalt, kusjuures online tulude kasv ulatus 31%-ni. Delfi Leedu tulud ulatusid I kvartalis  2 miljoni euroni. EBITDA oli eelmise aaasta sama perioodiga võrreldes 150% parem ehk 50 tuhat eurot kasumit. Kui Eestis jätkab ka trükimeedia stabiilset kasvu, siis Leedus on olukord teine ning ajakirjade tiraažid ja reklaamitulud on languses.  

Ajakirjade Kirjastuse käibe ja kasumi kasvu taga, mis olid vastavalt 9% ja 79%, on eelkõige eelmise aasta aprillis suurenenud tooteportfell ning selle tulemusena kahe naistele suunatud nädalakirja Naisteleht ning Naised ühendamine. Kõrvalharuna jätkatakse läbi tuntud brändide ürituste ja kursuste korraldamist, mis kinnistab brände, pakub lisaväärtust tellijale ja aitab tulusid kasvatada. Ajakirjade reklaamiturul on olnud keeruline kvartal ja samamoodi on see olnud ka jaemüügis. Nagu juba mainitud, siis esimeses kvartalis sai ka Ajakirjade Kirjastus uue juhi ning on asunud jõudsalt mehitama müügitiimi, mistõttu võib esimest kvartalit pidada ka sisseelamise ajaks. Ajakirjade Kirjastuse I kvartali käive ulatus 2,3 miljoni euroni ning EBITDA 166 tuhande euroni, millest Ekspress Grupi konsolideeritud numbrites kajastub pool.

SL Õhtulehe käive kasvas I kvartalis 7% ning ulatus 2,2 miljoni euroni. EBITDA jäi eelmise aasta I kvartali tasemele ning ulatus 200 tuhande euroni. Ekspress Grupi konsolideeritud numbrites kajastub sellest pool. SL Õhtuleht on üks väheseid kirjastajaid, kes on suutnud ujuda turuga vastuvoolu ning kasvatada võrreldes eelmise aastaga nii reklaamitulu, tellijate arvu kui ka tellimistulusid. Juba pool aastat on Eesti ajalehtede turul uus liider - Õhtuleht on seljatanud Postimehe ja on kõige suurema tiraažiga ajaleht. Digitellijate arv on eelmise aasta lõpust kasvanud 13%.

Trükitööstussegmendis oli järjekordne keeruline kvartal. Printalli käive langes võrreldes eelmise aastaga 9% ning ulatus 5,8 miljoni euroni. EBITDA jäi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes alla 24% ning ulatus 0,9 miljoni euroni. Tellimuste hulk ja töömaht kasvavad, kuid tänu hinnasurvele jääb käibe kasv eelmisele aastale alla. Leidmaks uusi kliente, püüame laiendada oma geograafilist diapasooni ja vaadata Skandinaaviast kaugemate turgude poole. 

Kontserni finantspositsioon on aasta jooksul oluliselt tugevnenud. Koguvõla ja EBITDA suhe on aasta lõpust alates alla taseme 2,0, mis vastavalt sündikaatlaenulepingule tähendab alates aprillist intressimarginaali vähenemist ning võimaldab agressiivsemat investeerimist ka laenukapitali toel 

Rahalises plaanis ootame järgmisel kvartalil meediasegmendis 3-4%-list käibe ja EBITDA kasvu, millele aitavad kaasa ka 2016.aastal tehtud soetused. Trükiteenuste segmendis proovime hinnasurvele vaatamata hoida käibe eelmise aasta tasemel, kuid EBITDA osas prognoosime langust. Usume, et meediasegmendi kiire käibe ja ka kasumlikkuse kasv hoiavad kontserni EBITDA vähemalt eelmise aasta tasemel ning kompenseerivad trükiteenuste segmendi kahanemise. 

Meie ambitsioon on pakkuda uusi ja huvitavaid elamusi nii paberil kui digitaalses meedias, sealjuures järele andmata lugude kvaliteedis, teemade valikus ning ajakirjanduslikus objektiivsuses.

Kontserni eesmärgiks on olla innovatiivne meediaettevõte tugeva kohalolekuga kõikidel meie turgudel ning liidripositsioonil online-meedias.

FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted rida-realt 50% konsolideerituna

Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) kohaselt tuleb 50% ühisettevõtted kajastada konsolideeritud raamatupidamise aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Oma igakuistes kokkuvõtetes jälgib juhtkond kontserni tulemust konsolideerides ühisettevõtted proportsionaalselt. Samuti on sätestatud sündikaatlaenulepingus teatud suhtarvude jälgimine võttes arvesse proportsionaalset konsolideerimist. Selguse huvides on tegevusaruandes välja toodud kaks komplekti näitajaid: üks, kus ühisettevõtted on konsolideeritud rida-realt ning teine, kus ühisettevõtted on kajastatud kapitaliosaluse meetodil ning nende tulemus kajastub ühe reana finantstuludes.

Kasumlikkuse näitajad - ühisettevõtted 50%

konsolideeritud (tuhandetes EUR)

I kv

2017

I kv 2016

Muutus %

I kv

2015

I kv 

2014

I kv

2013

Perioodi kohta

 

 

 

 

 

 

Müügitulu

14 697

14 402

2%

14 180

14 766

13 809

EBITDA

1 242

1 242

0%

1 517

1 454

1 503

EBITDA marginaal (%)

8,5%

8,6%

 

10,7%

9,8%

10,9%

Ärikasum

488

477

2%

762

691

840

Ärirentaablus (%)

3,3%

3,3%

 

5,4%

4,7%

6,1%

Intressikulud

(116)

(135)

14%

(174)

(176)

(197)

Perioodi puhaskasum /(-kahjum)

410

312

31%

556

503

638

Puhasrentaablus (%)

2,8%

2,2%

 

3,9%

3,4%

4,6%

Varade tootlus (%)

0,5%

0,4%

 

0,7%

0,7%

0,8%

Omakapitali tootlus (%)

0,8%

0,6%

 

1,2%

1,2%

1,5%

Puhaskasum aktsia kohta (EPS)

0,01 

0,01

 

0,02

0,02

0,01


Bilanss – ühisettevõtted 50% konsolideeritud (tuhandetes EUR)

31.03.2017

31.12.2016

Muutus %

Perioodi lõpu seisuga

 

 

 

Käibevara

16 043

16 251

-1%

Põhivara

61 076

61 506

-1%

Varad kokku

77 119

77 757

-1%

       sh. raha ja pangakontod

2 892

4 572

-37%

       sh. firmaväärtus

38 904

38 904

0%

Lühiajalised kohustused

11 856

12 222

-3%

Pikaajalised kohustused

13 780

14 462

-5%

Kohustused kokku

25 636

26 684

-4%

       sh. võlakohustused

15 955

16 603

-4%

 

Omakapital

51 483

51 073

1%

 

 

 

 

 

  

  Finantssuhtarvud (%) – ühisettevõtted 50% konsolideeritud

31.03.2017

31.12.2016

Omakapitali osakaal (%)

67%

66%

Võla ja omakapitali suhe (%)

31%

33%

Võla ja kapitali suhe (%)

20%

19%

Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio)

1,88

1,96

Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio)

2,75

2,75

Likviidsuskordaja

1,35

1,33

 FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD – Ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil 

Kasumlikkuse näitajad – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil (tuhandetes EUR)

I kv

2017

I kv

2016

Muutus %

I kv

2015

I kv

2014

I kv

2013

Perioodi kohta

 

 

 

 

 

 

Müügitulu (ainult tütarettevõtted)

12 409

12 255

1%

12 093

12 734

11 812

EBITDA (ainult tütarettevõtted)

1 075

1 025

5%

1 238

1 330

1 417

EBITDA marginaal (%)

8,7%

8,4%

 

10,2%

10,4%

12,0%

Ärikasum (ainult tütarettevõtted)

409

324

26%

543

593

777

Ärirentaablus (%)

3,3%

2,6%

 

4,5%

4,7%

6,6%

Intressikulu (ainult tütarettevõtted)

(108)

(120)

10%

(155)

(176)

(197)

Ühisettevõtete kasum kapitaliosaluse meetodil

68

132

-48%

194

98

63

Perioodi puhaskasum

410

312

31%

556

503

638

Puhasrentaablus (%)

3,3%

2,5%

 

4,6%

3,9%

5,4%

Varade tootlus (%)

0,6%

0,4%

 

0,7%

0,7%

0,8%

Omakapitali tootlus (%)

0,8%

0,6%

 

1,2%

1,2%

1,5%

Puhaskasum aktsia kohta (EPS)

0,01 

0,01

 

0,02

0,02

0,02


Bilanss – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil

(tuhandetes EUR)

31.03.2017

31.12.2016

Muutus %

Perioodi lõpu seisuga

 

 

 

Käibevara

12 955

13 094

-1%

Põhivara

60 739

61 074

-1%

Varad kokku

73 694

74 168

-1%

       sh. raha ja pangakontod

1 262

2 856

-56%

       sh. firmaväärtus

36 951

36 953

0%

Lühiajalised kohustused

9 311

9 591

-3%

Pikaajalised kohustused

12 900

13 504

-4%

Kohustused kokku

22 211

23 095

-4%

       sh. võlakohustused

15 214

15 784

-4%

Omakapital

51 483

51 073

1%

 

  Finantssuhtarvud (%) – ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil

31.03.2017

31.12.2016

Omakapitali osakaal (%)

70%

69%

Võla ja omakapitali suhe (%)

30%

31%

Võla ja kapitali suhe (%)

21%

20%

Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt / EBITDA ratio)

2,08

2,17

Laenumaksete ja intresside kattekordaja (debt service coverage ratio)

2,69

2,67

Likviidsuskordaja

1,39

1,3


Tsüklilisus

Kontserni kõiki tegevusvaldkondi iseloomustab tsüklilisus ja kõikumine, mis on põhjustatud üldiste majandustingimuste ja tarbijate käitumise muutumisest. Kontserni tulusid mõjutavad negatiivselt majandusarengu aeglustumine või majanduse surutisse langemine nii kodu- kui ka eksportturgudel. Seda nii jaesektorile suunatud reklaamikulude üldine vähendamine kui ka teiste reklaamikanalite eelistamine nagu näiteks interneti eelistamine pabermeediale. Samuti mõjutab tulusid jaetarbijate endi tarbimisharjumuste muutumine, näiteks jooksvate uudiste jälgimine uudisportaalidest versus paberlehtede lugemine, noorema põlvkonna eelistus kasutada mobiilseid vahendeid ning muid suhtluskanaleid jne.

Hooajalisus

Kontserni reklaamimüügi ja samuti trükiteenuste segmendi tulud sõltuvad olulistest hooajalistest kõikumistest. Mõlema tululiigi tase on kõrgeim iga aasta teises ja neljandas kvartalis. Nimetatud tulud on madalaimal tasemel kolmandas kvartalis. Tulud on suuremad neljandas kvartalis, kuna tarbijad kulutavad jõulueelsel perioodil rohkem, millega kaasneb ka reklaamile tehtud kulutuste suurenemine. Suvekuudel on klientide kulutused reklaamile tavaliselt kõige madalamad, samuti nagu jõulu- ja uusaastapidustuste järgselt aasta esimestel kuudel. Raamatumüük on kõige aktiivsem aasta viimases kvartalis. Ajalehtede ja ajakirjade tellimine ja jaemüügitulu ei kõigu nii palju kui reklaamitulu. Suveperiood on tavaliselt siiski vaiksem ja kooli algusega septembris suurenevad ka tellimused ja jaemüük, mis tavaliselt kestab kuni järgmise suvepuhkuste perioodini.

Finantssuhtarvude leidmisel kasutatud valemid

EBITDA

Kasum enne intresse, makse, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulumit. EBITDA ei hõlma vara väärtuse langust, mida kajastatakse perioodi jooksul või restruktureerimise tulemust.

EBITDA marginaal (%)

 EBITDA/müügitulu x 100

Ärirentaablus (%)

 Ärikasum/müügitulu x100

Puhasrentaablus (%)

 Puhaskasum/müügitulu x100

Puhaskasum aktsia kohta

 Puhaskasum/keskmine aktsiate arv

Omakapitali osakaal (%)

Omakapital/ (kohustused + omakapital) x100

Võla ja omakapitali suhe (%)

Intressikandvad võlakohustused /omakapital x 100

Võla ja kapitali suhe (%)

Intressikandvad võlakohustused – raha ja pangakontod (netovõlg) /(netovõlg+omakapital) x 100

Koguvõla ja EBITDA suhe (total debt/EBITDA ratio)

Intressikandvad võlakohustused/EBITDA

Laenumaksete ja intresside kattekordaja

EBITDA/perioodi laenu- ja intressimaksed

Likviidsuskordaja

Käibevara/lühiajalised kohustused

Varade tootlus (%)

Puhaskasum/keskmine varade jääk x 100

Omakapitali tootlus (%)

Puhaskasum/keskmine omakapital x 100

SEGMENTIDE ÜLEVAADE

Kontserni tegevus on jagatud kaheks suuremaks segmendiks - meedia segmendiks ja trükiteenuste segmendiks. Eelmisel aastal eristati ka meelelahutuse segmenti.

Segmentide EBITDA ei sisalda kontsernisiseseid juhtimistasusid ega firmaväärtuste ning kaubamärkide allahindlust. Segmentide reklaamimüügituludest ei ole maha arvatud agentuuridele makstavaid mahupõhiseid ja muid tasusid kuna juhtkond jälgib bruto reklaamimüügitulusid. Allahindlused ja hinnavähendused kajastuvad kontserni müügitulu vähendusena ja on näidatud elimineerimiste koondreal.

Segmentide peamised finantsnäitajad I kv 2013-2017

(tuhandetes EUR)

Müügitulu

Müügitulu

 

I kv

 2017

I kv

2016

Muutus %

I kv

 2015

I kv

 2014

I kv

 2013

meedia segment (kapitaliosaluse meetodil)

7 427

6 771

10%

6 581

6 414

5 923

       sh. tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest

4 218

3 558

19%

3 350

2 787

2 470

trükiteenuste segment

5 767

6 341

-9%

6 318

7 062

6 617

meelelahutuse segment

-

-

61

0

0

kesksed tegevused

575

539

7%

471

421

355

segmentidevahelised elimineerimised

(1 360)

(1 395)

3%

(1 338)

(1 163)

(1 084)

KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil

12 409

12 255

1%

12 093

12 734

11 812

meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna

10 026

9 197

9%

8 963

8 637

8 106

       sh. tulu kõikidest digitaalsetest ja online kanalitest

4 402

3 699

19%

3 458

2 887

2 534

trükiteenuste segment

5 767

6 341

-9%

6 318

7 062

6 617

meelelahutuse segment

-

-

61

0

0

kesksed tegevused

575

539

7%

471

421

355

segmentidevahelised elimineerimised

(1 671)

(1 675)

 

(1 633)

(1 354)

(1 269)

KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna

14 697

14 402

2%

14 180

14 766

13 809

  

(tuhandetes EUR)

EBITDA

EBITDA

 

I kv

 2017

I kv

2016

Muutus %

I kv

 2015

I kv

 2014

I kv

 2013

meedia segment kapitaliosaluse meetodil

353

34

933%

279

338

207

meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna

521

251

108%

558

466

294

trükiteenuste segment

897

1 182

-24%

1 161

1 459

1 414

meelelahutuse segment

0

(2)

89%

24

0

0

kesksed tegevused

(176)

(189)

7%

(226)

(467)

(206)

segmentidevahelised elimineerimised

0

0

-

0

0

1

KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil

1 075

1 025

5%

1 238

1 330

1 417

KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna

1 242

1 242

0%

1 517

1 454

1 503

  

EBITDA marginaal

I kv

 2017

I kv

 2016

I kv

 2015

I kv

 2014

I kv

 2013

meedia segment kapitaliosaluse meetodil

5%

1%

4%

5%

3%

meedia segment proportsionaalselt konsolideerituna

5%

3%

6%

5%

4%

trükiteenuste segment

16%

19%

18%

21%

21%

KONTSERN KOKKU kapitaliosaluse meetodil

9%

8%

10%

10%

12%

KONTSERN KOKKU proportsionaalselt konsolideerituna

8%

9%

11%

10%

11%


MEEDIA SEGMENT

Meedia segment hõlmab 100% tütarettevõtete Delfi tegevust Eestis, Lätis ja Leedus, ajalehtede Maaleht, Eesti Ekspress ja Eesti Päevalehe kirjastamist, raamatute kirjastamist Eestis, ajakirjade kirjastamist Leedus, pakkumiste portaali Zave tegevust ja valdusfirmat Delfi Holding. Siia segmenti kuuluvad ka 50% ühisettevõtted AS SL Õhtuleht (Õhtulehe ja Linnalehe kirjastaja), ajakirjade kirjastaja AS Ajakirjade Kirjastus, perioodika kojukandega tegelev AS Express Post ning 2016 suvel lisandunud digitaalse välireklaami müügiga tegelev OÜ Linna Ekraanid.

Kontsernile kuuluvad uudisteportaalid

Omanik

Portaal

Omanik

Portaal

Ekspress Meedia

www.delfi.ee

Ekspress Meedia

www.ekspress.ee

 

rus.delfi.ee

 

www.maaleht.ee

Delfi Läti

www.delfi.lv

 

www.epl.ee

 

rus.delfi.lv

 

 

Delfi Leedu

www.delfi.lt

SL Õhtuleht

www.ohtuleht.ee

 

ru.delfi.lt

 

www.vecherka.ee

  

(tuhandetes EUR)

Müügitulu

 

I kv

 2017

I kv

2016

Muutus 

%

Ekspress Meedia

4 495

4 212

7%

        sh. Delfi Eesti online müügitulu

1 536

1 436

7%

Delfi Läti

854

734

16%

Delfi Leedu

1 983

1 720

15%

        sh. Delfi Leedu online müügitulu

1 632

1 242

31%

Hea Lugu

95

104

-9%

Zave Media

0

1

-100%

muud ettevõtted

0

0

-

segmendisisesed elimineerimised

0

0

-64%

KOKKU tütarettevõtted

7 427

6 771

10%

SL Õhtuleht*

1 097

1 027

7%

Ajakirjade Kirjastus*

1 131

1 041

9%

Express Post*

586

641

-9%

Linna Ekraanid *

73

-

-

segmendisisesed elimineerimised

(288)

(284)

-1%

KOKKU ühisettevõtted

2 599

2 426

7%

KOKKU segment proportsionaalselt konsolideerituna

10 026

9 197

9%

  

(tuhandetes EUR)

EBITDA

 

I kv

2017

I kv

2016

Muutus

 %

Ekspress Meedia

221

199

11%

Delfi Läti

87

(4)

2275%

Delfi Leedu

51

(103)

150%

Hea Lugu

(5)

(8)

38%

Zave Media

0

(50)

100%

muud ettevõtted

(1)

0

-

segmendisisesed elimineerimised

0

0

-

KOKKU tütarettevõtted

353

34

939%

SL Õhtuleht*

97

97

0%

Ajakirjade Kirjastus*

83

47

79%

Express Post*

(25)

73

-134%

Linna Ekraanid *

12

-

-

segmendisisesed elimineerimised

0

0

-227%

KOKKU ühisettevõtted

168

217

-23%

KOKKU segment proportsionaalselt konsolideerituna

521

251

108%


* Ühisettevõtete proportsionaalne osa

 

ONLINE MEEDIA JA DELFI

Turuliidrina jätkab Delfi investeerimist uude tehnoloogiasse ja IT lahendustesse, eesmärgiga parandada oma lugejate ja reklaamijate kasutajakogemust.

 

Sel aastal on arendatud edasi zlick uuendust, mis nüüd võimaldab osta tasutud sisu nullklikiga kõikides meie kanalites. Delfi Sport on tulnud välja eraldi mobiilse rakendusega. Digilehtede osas on Eesti Ekspressi Android’i rakenduses olemas ka offline lugemise võimalus. Perepakett, mis sisaldab meie kontserni Eesti digilehti ja ajakirju on võimalik lugeda Androidi telefonides eraldi rakendusest. Delfi Läti valmistab ette kõikide vertikaalide üleminekut nn responsive design’i peale. Esimese vertikaali üleminek uuele lahendusele suurendas vertikaali kasutajate arvu ligi 30%. Delfi Leedu oli esimene kohalik portaal, kes võttis kasutusele innovatiivse nn voiceover lahenduse, mis võimaldab uudiseid kuulata.

 

Alates eelmisest aastast pakuvad meie reklaamimüügiosakonnad lisaks online reklaamile meie enda keskkondades võimalust osta reklaami ka teistesse kohalikesse või rahvusvahelistesse kanalitesse. Samuti pakume nüüd kliendile võimalust osta meie käest reklaamiteenust alates ideest ja teostusest kuni meediapinnani ning pakume sihtrühmapõhiseid reklaamimüügi lahendusi (programmatic advertising sales).

 

Jätkuvalt laiendatakse vertikaalsete toodete sortimenti. Delfi Leedu lanseeris uue alamsaidi „Defli Toit“. NBA (National Basketball Association) ja Delfi Leedu alustasid mitmeaastast koostööprojekti ning lansseeriti NBA uus ametlik Leedu online portaal Delfi keskkonnas www.delfi.lt/nba. Võitlemaks võltsuudistega loodi eraldi portaal www.demaskuok.lt (ingl. “disclose”), kuhu koondatakse info, mis levib, kuid ei vasta tõele. 

 

Kõigis kolmes Balti riigis on seatud eesmärgiks kirjutada pikemaid analüütilisi artikleid ning lisaks pakkuda erinevaid multimeedia lahendusi, et tõsta Delfi kasutajatele pakutavat väärtust. Eestis tehakse seda koostöös meie päeva- ja nädalalehtede Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress ja Maaleht toimetustega.

Jätkatakse erinevate e-kommertsi projektide katsetamist ning Lätis ja Leedus kuulutusteportaalide arendamist.

Palju pööratakse tähelepanu sotsiaalselt vastutustundlikule käitumisele ning toetatakse erinevaid heategevusprojekte, kultuuri, sporti, ühiskondlikke ja ärisündmusi kõikides riikides.

 

Eesti internetiväljaannete lugejate arv 2016-2017

2016. aasta III kvartalis muutis Gemius internetikasutajate uuringu metoodikat Eestis, Lätis ja Leedus, mille tulemusena on lisaks arvutikasutajate ehk PC andmetele nüüdsest saadaval ka mobiilsete kasutajate ja tahvelarvutite kasutajate andmed. Eesti võrreldavad andmed on olemas alates eelmise aasta septembrist.

 

Delfi ja Postimehe kasutajate arv on olnud mõõdetaval perioodil suhteliselt stabiilne. 2016. aasta I kvartalis liitis Postimees Eesti Meediale kuuluvad kuulutusteportaalid www.kv.ee ja www.osta.ee postimees.ee domeeni alla. Kuulutusteportaali kasutajate kasvu abil saavutati sellega suurem kasutajate number kui Delfil. Õhtuleht on kavatanud oma kasutajate arvu. 2017. aasta märtsis langes postimees.ee sees oleva kinnisvarakuulutuste portaali kasutajate arv märkimisväärselt tulenevalt mitmete kinnisvaraportaalide lahkumisest portaalist. Nimetatud mõju avaldub järgmise kvartali postimees.ee kasutajanumbrites.

 

Läti internetiväljaannete lugejate arv 2016-2017

2016. aasta alguses muutis uuringufirma Gemius internetiuuringute metoodikat. Antud numbrid näitavad nüüd Läti internetiportaalide kogu kasutajate arvu nii arvutite, mobiilide kui ka tahvelarvutite osas. Delfi on stabiilselt kõige suurema kasutajaskonnaga uudisportaal Lätis. Inbox on kasutajate arvult pisut Delfist suurem, aga selle puhul on tegemist meilikeskkonnaga, mitte uudisportaaliga. Läti internetiportaalide kasutajate kasv on olnud suhteliselt stabiilne ja sarnane kõigi portaalide poolt. Ainult TVnet on kaotanud suhteliselt palju kasutajaid aasta esimeses kvartalis.

 

Leedu internetiväljaannete lugejate arv 2016-2017

2016. aasta alguses muutis uuringufirma Gemius internetiuuringute metoodikat. Antud numbrid näitavad nüüd Leedu internetiportaalide kogu kasutajate arvu nii arvutite, mobiilide kui ka tahvelarvutite osas.

 

Delfi.lt on Leedus jätkuvalt suurim internetiportaal. 2016. aasta III kvartalis liitis 15min.lt mitmed portaalid, mis ei kuulu antud meediagrupi omandusse ja seetõttu on domeeni 15min.lt kasutajate arv 2016. aasta IV kvartalis kasvanud. Antud kasv ei näita meediateenuste kasutajate arvu kasvu ja ei ole seetõttu ka käsitletav 15min.lt turusituatsiooni paranemisena. 2017.aasta märtsis ei arvestata enam selliste kolmandate portaalide kasutajaskonda 15min.lt osana ja selle tõttu 15min.lt kasutajaskond vähenes oluliselt. Delfi kasvatas uute toodete ja aktiivse turundustegevuse toel aga oma kasutajaskonda oluliselt. Kolmanda koha pärast konkureerivad TV3 ja Lrytas.lt.

 

AJALEHED EESTIS

Ajalehtede turu õiglase pildi edasiandmiseks peab vaatama ajalehtede tiraaže koos digilehtede tellijatega. Kõige suurema levikuga ajaleht Eestis on Õhtuleht, mille kasutajate arv 2017. aasta märtsis oli üle 51 tuhande. Päevalehe kasutajate arv on ca 44 tuhat ja Eesti Ekspressil üle 37 tuhande. Digilehtede kasutajate arv on viimase aastaga märkimisväärselt kasvanud ja see ületab paberlehtede lugejate vähenemist.

TRÜKITEENUSTE SEGMENT

Kontserni kõik trükiteenused on kontsentreerunud ASi Printall, mis on üks suurimaid trükikodasid Eestis. Meie trükikojas on võimalik trükkida kõrgekvaliteedilisi ajakirju, ajalehti, reklaammaterjale, toote- ja teenustekatalooge, aastaraamatuid, pehmekaanelisi raamatuid ja muid trükiseid. 

 

 

(tuhandetes EUR)

Müügitulu

 

I kv

2017

I kv

2016

Muutus

%

Printall

5 767

6 341

-9%

 

 

 

(tuhandetes EUR)

EBITDA

 

I kv

2017

I kv

2016

Muutus %

Printall

897

1 182

-24%

 

 

Trükitööstussegment kannatab jätkuva madalseisu all, mis avaldab negatiivset mõju ka meie trükikojale.  Printalli tootmismaht pigem kasvab, kuid hinnasurve on tugev nii tänu Skandinaavias vabanenud tootmisvõimsusele kui ka konkurentide tegevusele üle terve Baltikumi. Käibe suuremat langust on aidanud ära hoida kaks aastat tagasi soetatud poognamasin, mis on andnud võimaluse laiendada tootesortimenti ka väljaspool tavapärast ajakirjandussektorit.

 

Konsolideeritud bilanss (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)

31.03.2017

31.12.2016

VARAD

 

 

Käibevara

 

 

Raha ja raha ekvivalendid

1 221

2 805

Tähtajalised hoiused

41

51

Nõuded ja ettemaksed

9 048

7 468

Tulumaksu ettemaks

55

0

Varud

2 590

2 770

Käibevara kokku

12 955

13 094

Põhivara

 

 

Nõuded ja ettemaksed

1 016

982

Edasilükkunud tulumaksuvara

34

34

Investeeringud ühisettevõtetesse

2 503

2 435

Investeeringud sidusettevõtetesse

589

591

Materiaalne põhivara

12 343

12 722

Immateriaalne põhivara

44 254

44 310

Põhivara kokku

60 739

61 074

VARAD KOKKU

73 694

74 168

KOHUSTUSED

 

 

Lühiajalised kohustused

 

 

Laenukohustused

2 347

2 313

Võlad ja ettemaksed

6 873

7 170

Tulumaksukohustus

91

108

Lühiajalised kohustused kokku

9 311

9 591

Pikaajalised kohustused

 

 

Pikaajalised laenukohustused

12 867

13 471

Edasilükkunud tulumaksukohustus

33

33

Pikaajalised kohustused kokku

12 900

13 504

KOHUSTUSED KOKKU

22 211

23 095

OMAKAPITAL

 

 

Aktsiakapital

17 878

17 878

Ülekurss

14 277

14 277

Omaaktsiad

(22)

(863)

Reservid

1 311

2 058

Jaotamata kasum

18 039

17 723

OMAKAPITAL KOKKU

51 483

51 073

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

73 694

74 168

 

 

Konsolideeritud koondkasumiaruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)

I kv 2017

I kv 2016

Müügitulu

12 409

12 255

Müüdud toodangu kulu

(10 075)

(10 199)

Brutokasum

2 334

2 056

Muud äritulud

178

113

Turunduskulud

(716)

(517)

Üldhalduskulud

(1 362)

(1 309)

Muud ärikulud

(25)

(19)

Ärikasum

409

324

Intressitulud

59

10

Intressikulud

(108)

(120)

Muud finantskulud

(15)

(16)

Kokku finantstulud/kulud

(64)

 (126)

Kasum ühisettevõtete aktsiatelt ja osadelt

68

132

Kasum/(-kahjum) sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt

(2)

 (18)

Kasum enne tulumaksustamist

411

312

Tulumaksukulu

1

0

Aruandeperioodi  kasum

410

312

Aruandeperioodi  puhaskasumi jaotus:

 

 

Emaettevõtte aktsionäride osa kasumist

410

312

Muu koondkasum

0

0

Koondkasum kokku

410

312

Emaettevõtte aktsionäride osa koondkasumist

410

312

Tava- ja lahustunud kasum aktsia kohta

0,01

0,01

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (auditeerimata)

(tuhandetes EUR)

I kv 2017

I kv 2016

Rahavood äritegevusest

 

 

Aruandeperioodi ärikasum

409

324

Korrigeerimised:

 

 

Põhivara kulum ja väärtuse langus

666

700

(Kasum)/-kahjum põhivara müügist ja mahakandmisest

(3)

(5)

Aktsiaoptsiooni väärtuse muutus

0

34

Äritegevuse rahavood:

 

 

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus

472

20

Varude muutus

180

(55)

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

(311)

45

Rahavoog põhitegevusest

1 413

1 062

Makstud ettevõtte tulumaks

(73)

(28)

Makstud intressid

(108)

(120)

Rahavood äritegevusest kokku

1 232

914

Rahavood investeerimistegevusest

 

 

Saadud intressid

6

10

Muude investeeringute ost

(35)

0

Põhivara soetamine

(242)

(205)

Põhivara müük

13

9

Antud laenud

(2 000)

0

Antud laenude tagasimaksed

3

0

Rahavood investeerimistegevusest kokku

(2 255)

(186)

Rahavood finantseerimistegevusest

 

 

Tasutud kapitalirendi maksed

(17)

(21)

Saadud laen

0

11

Saadud laenude tagasimaksed

(552)

(542)

Tasutud omaaktsiate tagasiostmisel

0

(29)

Rahavood finantseerimistegevusest kokku

(569)

(581)

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS

(1 593)

148

Raha ja raha ekvivalendid aasta alguses

2 856

2 927

Raha ja raha ekvivalendid aasta lõpus

1 262

3 075

 

 

 

         Lisainformatsioon:

         Mari-Liis Rüütsalu

         Juhatuse esimees

         GSM: +372 512 2591

         e-mail: mariliis.ryytsalu@egrupp.ee

Uudised

Loe meie viimaseid uudiseid ja blogipostitusi. 

Kontakt