Delfi „Valedetektor“ – faktikontrolli parim edulugu Euroopas, mida tutvustatakse ülemaailmsel Facebooki üritusel
Delfi projekti ,,Valedetektor’’, mis kontrollib sotsiaalvõrgustikes jagatava sisu fakte, meeskond on paljastanud Venemaa propagandavõrgustiku, mille kaudu levitatakse koordineeritult väärinfot ja ebatõeseid fakte Balti riikide ning läänemaailma kohta. See projekt valiti kõikide Euroopa faktikontrollijate suurimaks edulooks, mistõttu kutsus Facebook Delfi esindajad valedetektorit tutvustama ülemaailmsel üritusel Virtuaalne Globaalne Tippkohtumine (Virtual Global Summit).
Ulatuslik libauudiste paljastamise kogemus
Faktikontrolli projekt ,,Valedetektor’’, mille eesmärk on paljastada libauudiseid, on Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustiku sertifitseeritud liige ja Facebooki ametlik partner.
Vitold Jančis, ,,Valedetektori’’ vene versiooni toimetaja, ütles televisiooni hommikusaates ,,Delfi hommik’’ (Delfi Rytas), et antud partnerlussuhe on eesmärk, mida iga meediakanal ei suudagi saavutada – see nõuab väga tõsist tööd, ajakirjanikel peavad olema laialdased meediaalased kogemused ja oskused leida erapooletuid ja objektiivseid vastuseid sellistele küsimustele nagu: kes toodab uudiseid ja kuidas, kes avaldab neid, milliseid eesmärke seatakse ja kes täpsemalt soovib mõjutada lugejaid või vaatajaid.
,,Valedetektori’’ meeskond teostab pidevalt uudiste faktikontrolli ja mitte ainult leedu, vaid ka vene, poola ja teistes keeltes. Leedus on suurim osa libauudiseid vene keeles.
,,Kui hakata uudiste fakte kontrollima, siis peamine küsimus, millele tuleb vastata on see, kes vajab selliseid uudiseid, miks autorid püüavad esile kutsude just selliseid emotsioone ja mitte teisi. Loomulikult, kui inimene on skeptiline, mõtleb ta näiteks: ,,Leedus on kõik halvasti, majandus on kokku kukkunud, kõik inimesed on emigreerunud,’’ siis ta ilmselt ei kontrolliks neid uudiseid, kuid ilmselgelt on sellised uudised libauudised, neil puudub alus, nad püüavad ainult faktidega manipuleerida ja midagi peita,’’ ütleb Jančis.
Jančis’i arvates levitavad mõnesid libauudiseid inimesed, kes siiralt usuvad vandenõuteooriatesse, kuid teist liiki uudised on kallutatud uudised, mida toodavad ja levitavad kindlad organisatsioonid või inimrühmad. Sellisteks tegevusteks on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Antud konkreetne fakt pälvis ,,Valedetektori’’ tähelepanu faktikontrolli ajal, mille tulemusena võideti lõpuks Facebooki auhind.
Väärinfo levitamise skeemi avalikustamine
,,Me kontrollisime ühte veebilehte, kus ülevaateid, artikleid ja kallutatud uudiseid jagati väga aktiivselt – peamiselt klõpsusööda sisu, mis juhiks lugejate tähelepanu Leedule, Lätile, Eestile ja teistele lääneriikidele. Me märkasime üht huvitavat asja – kogu seda informatsiooni jagasid tuntud Vene eksperdid, seda oli tehtud mitmetelt Facebooki, Instagrami ja Twitteri kontodelt, millel on mitusada tuhat jälgijat, kuid ühelgi neist kontodest polnud tõendajakonto märki. Facebook tagab ja tõendab selliste märkidega tuntud inimeste autentsust. Seejärel kontrollisime antud kontosid, mis viisid meid järgmise avastuseni – teave, mida seal jagatakse, ei pärine ainult ühelt kindlalt veebilehelt, vaid samuti mõnedelt teistelt, mis näevad välja täpselt samasugused, justkui oleksid kloonitud. Märkasime, et mitte ühelgi nendest veebilehtedest, mida hallatakse Venemaalt, ei olnud meedia kinnitusnumbrit, mida nõuavad Venemaa Föderatsiooni seadused. See tähendab, et ehkki veebilehed töötavad, siis nad ainult teesklevad, et on meediakanalid,’’ tutvustab Jančis uuringu telgitaguseid.
Hiljem selgus, et pea kõiki neid veebilehti hallati ühe Venemaa kodaniku nimel ja et ühe sellise veebilehe administraator oli Valgevene kodanik, kes juhtis väga kummalist põllutöömasinaid müüvat ettevõtet.
,,Nii ettevõte ise kui selle tegevus tõstatavad palju küsimusi. Kui me uurime põhjalikumalt, siis nende ekspertide kontosid hallatakse Valgevenest, täpsemalt Brestist. Ma ei tea, kas see on kokkusattumus, kuid Venemaa Föderatsiooni saatkond või oluline diplomaatiline üksus asub just seal. Projekti ulatus, rahalised allikad, asjaolu, et kokku toodi rühm inimesi küllalt professionaalsete tekstide kirjutamiseks (selliseid väljaandeid ei tooda hullud inimesed) ja avaldamissagedus viitavad sellele, et antud projektiga tegeles rühm inimesi, kellel on piisav majanduslik tugi või kes kuuluvad mingisugusesse organisatsiooni,’’ selgitab Jančis.
Jančis oletab, et rühm oli algselt loodud niinimetatud ,,trollivabrikute’’ poolt, ent hiljem kasvas jälgijate arv meeletult ja tavalugejad, kes uskusid libauudiseid, hakkasid neid ka ise jagama.
Küsimusele, milline võiks olla võrgustiku potentsiaalne tulevik, vastas Jančis, et ta ootab Facebookilt tegutsemist: ,,Ootame ära Facebooki lahenduse: loodame, et Facebooki administratsioon reageerib nõuetekohaselt ja need kontod kas blokeeritakse või Facebooki algoritmid hakkavad seda tegevust lihtsalt kontrollima ja teabe ulatust piiratakse, nii et võimalikult vähe inimesi seda näeksid.’’
Jančis ütleb, et ta on väga rahul ja mitte ainult sellepärast, et projekt pälvis Facebooki tähelepanu, vaid isegi rohkem seetõttu, et seda on tunnustanud teised Euroopa faktikontrollijad.
Delfi – Rahvusvahelise Faktikontrolli Võrgustiku partner
- aasta juunis said Leedu suurimast uudisteportaalist Delfi ja Rahvusvahelisest Faktikontrolli Võrgustikust (IFCN) partnerid. IFCN võrgustik on osa Poynter Instituudist, mis on rahvusvaheline juhtiv instituut meediarolli tugevdamise valdkonnas.
IFCN loodi 2015. aasta sügisel; selle peamine eesmärk on jagada häid faktikontrolli praktikaid, mis on meedia jaoks esmatähtsad ajal, mil libauudiste levik on kiiresti muutunud selliseks suureks probleemiks.
Selleks, et saada IFCNi partneriks, peab teatud meediakanal vastama kaheteistkümnele rangele hindamiskriteeriumile, mis tagavad majandustegevuse läbipaistvuse, erapooletuse ja organisatsiooni kavatsuse avalikustada tõde nii kiiresti ja arusaadavalt kui võimalik. Meediaorganisatsioonid, mis vastavad IFCNi standarditele, peavad toetuma vaid selgetele, arusaadavatele ja usaldusväärsetele allikatele, esitama kogu vajaliku teabe ajakirjanike kohta ja järgima vigade parandamise hartat.
,,Delfi ajakirjanikud võtavad faktikontrolli praktikat väga tõsiselt – see on tänapäeval meedia peamine vastutusala. Me usume, et jagades enda kogemust nii IFCNi võrgustiku liikmete seas kui ka üritustel, nagu Virtuaalne Globaalne Tippkohtumine (Virtual Global Summit), panustame me ühte kõige olulisematest väljakutsetest tänapäeva maailmas – interneti libauudiste hulga vähendamine; see motiveerib meid kõiki meie igapäevatöös kõige rohkem,’’ ütleb Rasa Lukaitytė-Vnarauskienė, Delfi peatoimetaja.