Eesti

2022

2022. aasta veebruaris selgusid konkursi „Eesti ajakirjandusauhinnad 2021“ võitjad.

Peapreemia ehk aasta ajakirjanik 2021 tiitli pälvis Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanik Holger Roonemaa.
Rootsi meediakontsern Bonnier ja ajaleht Äripäev andsid 2021. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia samuti Holger Roonemaale Eesti Ekspressis ilmunud artiklite eest peaminister Jüri Ratase uhketest õhtusöökidest ja autosse ostetud jookidest.
Üleriigilise uudise preemia said Marvel Riik ja Priit Pärnapuu Õhtulehes ilmunud artiklite sarjaga korruptsioonist Põhja-Tallinnas.
Üleriigilise olemusloo preemia pälvis Eesti Päevalehe ja Levila ühistööna valminud kiriku ühiskondlikku ja poliitilist mõju uurinud sari “Usu võim”, mille autorid on Eero Epner, Mari Mets, Oliver Kund, Holger Roonemaa, Martin Laine, Riin Aljas, Georgi Abolõmov, Janno Zõbin.
Multimeedia preemia sai Eesti Päevalehes 16. aprillil ilmunud „Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted“, mille autorid on Holger Roonemaa, Oliver Kund, Imbi Võrel ja Mart Nigola.
Üleriigilise arvamuse preemia sai Andrei Šumakov oma arvamusega 26. veebruari Eesti Päevalehes „VENE PILK | Millest ei maksa iseseisvuspäeval rääkida?“.
Üleriigiliste lehtede olemuslugude külgede võitja oli Eesti Ekspressis ilmunud lugude sari mõrtsukas Ustimenkost, mille autorid on Ivi Lipp ja LT. Sama töö võitis ka suurte lehtede kategoorias kujunduse peapreemia.
Digitööde kategooria võitja on Eesti Päevalehes 31. detsembril ilmunud „Lõunapooluse vallutamine: jumalad nõudsid verd! Surra tuli koertel, ponidel ja inimestel“, mille autorid on Mart Nigola, Heleri Kuris, Liisi Viskus ja Ats Nukki.
Parima spordifoto auhind läks Argo Ingverile Delfist Sander Pritsiku foto
Parima olemusfoto tegi Andres Putting Delfist ja see oli 11. oktoobril ilmunud „Sinimustvalgelt punasel vaibal ühel sammul tulevikule vastu“

2021

2021. aasta märtsis kuulutati välja Eesti Meedia-ettevõtete Liidu konkursi „Ajakirjanduspreemiad 2020“ võitjad. Nende hulgas oli palju Ekspress Grupi töötajaid ja väljaandeid:

Ekspress Meedia ajakirjanikud pälvisid Eesti Meediaettevõtete Liidu ajakirjandusauhindade jagamisel kolm kõige kõrgemat kohta. Aasta ajakirjanikuks kuulutati Holger Roonemaa Ekspress Meedia uurivast toimetusest, noore ajakirjaniku preemia pälvis Greete Lehepuu Eesti Ekspressist ja elutööpreemia sai Rein Raudvere
Üleriigiliste lehtede arvamuse kategooria preemia pälvis Ann-Marii Nergi Eesti Päevalehe LP-s 4. juulil ilmunud arvamusega “AUTORIKÜLG | Ann-Marii Nergi: vanglakaristus kohtuistungi kajastamise eest? Lubage vastu vaielda!“, milles kirjutas sellest, kuidas ajakirjandust tõrjutakse tähtsaid kohtuistungeid kajastamast juriidilise nüansiga, mida kohtud meeleldi kasutavad, ja 4. detsembril Delfi Ärilehes ilmunud looga “Ajakirjanduse võit. Riigikohus otsustas: Sadama istungite kajastamise keelamine oli vale“, mille kirjutas, kuidas riigikohus nõustus Eesti Päevalehega selles, et Tallinna Sadama kohtuasjas ja korruptsioonikuritegudes üldisemalt on avalik huvi alati suurem, seega peavad olema ka istungite kajastamise keelamise argumendid väga kaalukad. Ühtlasi tühistas riigikohus, pärast pooleteise aastast protsessi erinevates kohtuastmetes, Tallinna Sadama istungitel kehtinud kajastamiskeelu.
Olemusloo preemia võitis Toivo Tänavsuu veebruaril Eesti Ekspressis ilmunud loo „Agu Uudelepa viimased päevad: “Võtsin kogu jõu kokku, et lastega veel hüvasti jätta“. Kopsuvähidiagnoosi saanud Agu Uudelepale pakkusid arstid elulootust veel aastaks. Mees elas neli aastat. Tänavsuu kirjutas, mis andis pereisale nii palju elujõudu ja lootust.
Suurte lehtede koroonakülgede võitja on Eesti Ekspressis 5. augustil ilmunud “Tartu koroonahullu lõbusad seiklused Eestimaal“, mis on lauamäng ja milles saab rännata läbi Eesti, nakatades võimalikult paljusid koroonaviirusega, autor on Tarmo Rajamets ja illustratsioonid tegi Heiki Ernits.
Suurte lehtede avatud rühma võitja on Eesti Ekspressis 25. märtsil ilmunud külg “Meil tõuseb!“, autor Tarmo Rajamets. Kujundus viitas humoorikalt palkade tõusmisele. Kujunduskonkursi rahalise peapreemia võitis suurtest lehtedest Eesti Ekspress 25. märtsil ilmunud sama küljega.
Digitööde kategooria võitja on Eesti Päevalehes ilmunud “Sai naerda ja nutta. Draamateater 100“, mille autorid on Liisi Viskus, Imbi Võrel, Anna Plukk ja Mart Nigola. Lugu on põnevate multimeedialahendustega tagasivaade teatri värvikale ajaloole.
Parima olemusfoto auhinna sai Stanislav Moškov Õhtulehest fotoseeriaga “Rahvusballett karantiinis”.

2020

2020. aasta märtsis kuulutati välja Eesti Meediaettevõtete Liidu konkursi „Ajakirjanduspreemiad 2019“ võitjad. Nende hulgas oli palju Ekspress Grupi töötajaid ja väljaandeid.

Multimeedia kategooria võitja on Delfis märtsil 2019 ilmunud lugu „Nii tehakse filme tegelikult: vaata, kuidas sündis “Tõe ja õiguse” efektimaagia“, mille autorid on Ra Ragnar Novod, Heleri Kuris, Ats Nukki, Mart Nigola, Madis Veltman, Kristi Helme ja Mihkel Ulk.
Olemusloo kategoorias tuli võitjaks Eero Epner Eesti Ekspressis mail 2019 ilmunud looga „Sest nad saavad“. Seda lugu märgati ja tunnustati ka väljaspool meediasektorit. Pärnu naiste tugikeskus andis esimest korda välja auhinna Okas, tunnustamaks lähisuhtevägivalla ennetajaid. Esimese Okka omanikuks sai Eesti Ekspressi ajakirjanik Eero Epner just selle, avalikkuses palju vastukaja pälvinud artikli eest.
Üleriigiliste lehtede olemusloo kujundusauhinna võitjad on Ants Nukki ja Tarmo Rajamets mail 2019 Eesti Ekspressis ilmunud looga “Sest nad saavad”.
Üleriigiliste lehtede visuaalse kommunikatsiooni kategooria võitjad on Eiko Ojala ja Tarmo Rajamets Eesti Ekspressi detsembri 2019 illustratsiooniga “Ametnike tasalülitamine”.
Uudiste kategoorias tuli võitjaks Mikk Salu veebruaril 2019 Eesti Ekspressis ilmunud looga „Suur vale: Rainer Vakra lõputöö on plagiaat“.
2020. aasta veebruaris võitsid uuriva ajakirjanduse auhinna Bonnieri preemia 2019. aasta eest Eesti Ekspressi ja ERRi ajakirjanikud. Tunnustus läks Sulev Vedlerile Eesti Ekspressist ja Anna Pihlile ERRist listeeriabakteri teema kajastamise eest.

2020. aasta alguses selgusid Eesti Pressifotograafide Liidu korraldatava aasta pressifoto konkursi tulemused. Parima olemusfoto auhinna sai Priit Simson Ekspress Meediast fotoseeriaga “Teistmoodi naabrid”. Fotoseeria on tehtud Pelgulinnas üksteise külge justkui liimitud majadest.

2020. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia võitsid Õhtulehes novembris ilmunud artiklid sellest, kuidas tollane haridusminister Mailis Reps lasi oma lapsi maksumaksja raha eest sõidutada. Õhtulehes ilmunud artiklite autorid on Stass Kuznetsov, Helen Mihelson, Risto Berendson ja Robin Roots.

2019

2020 aasta veebruaris võitsid uuriva ajakirjanduse auhinna Bonnieri preemia 2019. aasta eest Eesti Ekspressi ja ERRi ajakirjanikud. Tunnustus läks Sulev Vedlerile Eesti Ekspressist ja Anna Pihlile ERRist listeeriabakteri teema kajastamise eest.

2020 aasta alguses selgusid Eesti Pressifotograafide Liidu korraldatava aasta pressifoto konkursi tulemused.Aasta pressifoto 2019 võitjad olid Robin Roots Õhtulehest ja Rauno Volmar (Eesti Päevaleht / Delfi) uudisloo fotodega. Olemusfoto kategoorias nomineeriti Priit Simson (Eesti Päevaleht), Krõõt Tarkmeel (Anne&Stiil) ja Robin Roots (Õhtuleht).

Ekspress Meedia saavutas 2019. aastal Instari atraktiivsete tööandjate uuringus humanitaarvaldkonna tudengite seas 8. koha (2018: 7. koht).

Ekspress Grupi ajakirjanike tööd märgatakse ja tunnustatakse ka meediasektori väliselt. Pärnu naiste tugikeskus andis esimest korda välja auhinna Okas, tunnustamaks lähisuhtevägivalla ennetajaid. Esimese Okka omanikuks sai Eesti Ekspressi ajakirjanik Eero Epner, kes sel aastal kirjutas koduvägivalda käsitlenud ja avalikkuses palju vastukaja pälvinud artikli “Sest nad saavad”.

Aasta pressivideo 2019 konkursi raames pidas žürii 37 esitatud töö hulgast auhinna vääriliseks kahte Delfi TV videot:

Delfi TV video: “Emmed trimmi: kuidas ilukliinikud jahivad värskeid emasid”, mille autoriteks olid Piia Osula, Kadri Nikopensius, Joonatan Allandi, Georg Madis Puhm. Audiovisuaalne arvamuslugu räägib populaarsust koguvast iluprotseduuride kogumist “Mommy makeover”, millega ärgitatakse last kandnud naisi taastama raseduseelset vormi.

Delfi video ”Mirkko Moisari 10 raundi: lugu sellest, kuidas poksiringis vankumatuna püsida”, mille autoriks on Jaanus Lensment. Video kajastab 18. veebruaril Tondiraba jäähallis toimunud võitlusüritust, kus esmakordselt Eestis peeti kaheksa mehe turniir. Turniiri võitja pidi ühe õhtu jooksul astuma ringi kolm korda, iga matš kestis 3 × 3 minutit.

2018

2019 aasta märtsis kuulutati välja Eesti Ajalehtede Liidu konkursi „Ajakirjanduspreemiad 2018“ võitjad. Nende hulgas oli palju Ekspress Grupi töötajaid ja väljaandeid.

Aasta ajakirjanikuks 2018 kuulutati Tarmo Vahter (Eesti Ekspress).
Tiitli noor ajakirjanik 2018 pälvis Joosep Tiks (Eesti Päevaleht).
Elutöö preemia sai Silja Lättemäe (Maaleht).
Parim arvamus oli Eesti Ekspressis 20. juunil ilmunud Tarmo Vahteri arvamus “Kes kurat loob Eestis riiki, kus keegi midagi teada ei tohi?”.
Parimaks olemuslooks hinnati Eesti Ekspressis 19. detsembril ja 27. detsembril ilmunud lugu “Kirjaniku surm”, mille autorid on Madis Jürgen ja Tarmo Vahter.
Aasta parima spordifoto “Karmid võtted” tegi Martin Ahven Õhtulehest.
Parima video tiitli pälvis Delfi TV video “Põlvkonnavahetus: Eesti esimene suhtlusportaal 10 aastat hiljem”.
Üle-eestilise levikuga väljaannete kogu kujunduse kategooria nominendiks oli Õhtuleht.
Üleriigiliste lehtede olemuslugude võitja oli Eesti Ekspressi Areenis 7. märtsil ilmunud kaanelugu “Nõukaajal polnud seksuaalkavatust vaja, sest noorukeid aitas ilukirjandus”.
Üleriigiliste lehtede visuaalse kommunikatsiooni kategooria võitjaks osutus Õhtulehes 2. juunil avaldatud fotolugu “Päikeseratta hommikusirutus Eestimaa kohal”.
Avatud rühma võitja oli Õhtulehe 31. detsembri erileht Võitluste Aasta.
Digilehtede artiklivaadete kategooria võitjaks kuulutati Eesti Ekspress.

2019 aasta veebruaris sai Eesti olulisima uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia 2018. aasta eest Eesti Ekspressi ajakirjanik Kirsti Vainküla koos Merilin Pärliga Eesti Rahvusringhäälingust. Nende lood rääkisid vanemliku hoolitsuseta pisipoisist Martinist, kelle lapsendamisega tekkisid lastekaitsjate erapoolikuse tõttu probleemid.