Tagasi

Anette Parksepp

Ekspress Meedia, Päevaleht - Reporter/toimetaja
Töötanud alates 2018

Mina alustasin tööd Ekspress Meedias, täpsemalt Eesti Päevalehes reporter-toimetajana pisut rohkem kui aasta tagasi – septembris 2018. Olin alati seda meediamaja pisut peljanud, sest see tundus mulle väga tugeva identiteediga — mis siis, kui ma sellega mingil põhjusel ei sobitu? Kui siia tulin, sain aru, et väljaannete identiteedi loovadki suuresti just ajakirjanikud, seejuures täitsa eriilmselised ajakirjanikud, seega tundsin end oodatult ja koduselt. Ma tulin siia suuresti juhuste kokkulangevusel ja nüüd tundub, et Eesti meediamaastikul pole kohta, kus ajakirjanik saaks oma lugude kirjutamisel olla vabam ja loomingulisem.

Mu peamised tööülesanded on värskete ja sisukate teemade väljapakkumine uudiste jaoks. Selleks tuleb pidevalt ühiskonnas toimuval silma peal hoida ja seda enda jaoks mõtestada. Paremad ideed vormin lugudeks, mille jaoks suhtlen erinevate allikatega, käin üritustel kohapeal, loen dokumente, kogun kõikvõimalikul moel infot ja kirjutan selle terviklikuks looks — vajadusel koos interaktiivsete lahenduste, fotode, videote ning muude kellade ja viledega —, millest lugeja saab teada midagi uut, mida on kaasahaarav lugeda ja mis analüüsib sisukalt ühiskonnas toimuvat.

Ajakirjanikutöö juures on kõige toredam see, et ükski päev pole nagu eelmine. Kuna Eesti Päevalehes on ajakirjanikel tõesti palju vabadust kajastada teemasid, mis neile endile huvi pakuvad, saan ma süveneda endale kõige huvipakkuvamatesse väikestesse maailmadesse. Seega on ajakirjaniku elu natukene nagu paljude erinevate elude elamine: vist üheski teises ametis ei saa tajuda nii paljusid erinevaid valdkondi, erialasid, ameteid, teemasid, probleeme nii sügavalt kui ajakirjanikuna.

Ajakirjanikuna on kohati keeruline laveerida soovi vahel jutustada olulisi lugusid ja tõsiasja vahel, et me kõik töötame äriettevõttes, millel oma kindlad eesmärgid. Kogu Eesti ajakirjandus maadleb üsna sarnaste probleemidega: kuidas säilitada usaldusväärsus maailmas, kus valeväiteid peetakse tihti vaid “alternatiivseks infoks”, kuidas teenida kasumit, kui digihiiud napsavad reklaamitulu hoopis endale, ning kuidas püüda lugejat, kes allub lihtsasti madalamatele ihadele, et rääkida talle lugusid, mis on keerulisemad, kuid päriselt olulised. Ekspress Meedia lähiaja suur väljakutse on, kuidas püüda pabermaailma kadumisel pühendunud tellijaid digiplatvormidel. Loodetavasti on meil viie aasta pärast palju tellijaid, kes usaldavad Ekspress Meedia väljaandeid, tellivad neid tasuta infotulvast hoolimata järjepidevalt, et ajakirjanikud saaksid oma tööst ka ära elada. Samal ajal loodan, et ajakirjanikud omakorda jutustavad oma lugusid üha rohkemate kaasahaaravate interaktiivsete lahendustega, millest osa me ei oska veel ettegi kujutada. Ehk saavad inimesed minna suisa virtuaalreaalsuses loo sisse ja seda ise läbi elada! Usun, et viie aasta pärast on ajakirjanike roll olulise eristamisel ebaolulisest ning faktide eristamisel kellegi äri- või muudest huvidest veelgi suurem. Loodan, et selleks ajaks on alles ajakirjanikke, kes on valmis seda keerulist rolli täitma ning et meediaettevõtted on leidnud toimivaid ärimudeleid, mis seda püüdlust toetavad.

Neile, kes soovivad Ekspress Grupi ettevõtetesse tööle kandideerida, soovitan seda lihtsalt teha. Uudishimu ja pealehakkamiseta siin väga hästi hakkama ei saa — kui keegi juba kandideerima hakkab, on need omadused ilmselt olemas.